Taranjit Singh: juhtum, kus teadus kinnitab usku reinkarnatsiooni

Taranjit Singh: juhtum, kus teadus kinnitab usku reinkarnatsiooni
Taranjit Singh: juhtum, kus teadus kinnitab usku reinkarnatsiooni
Anonim

Taranjit Singh: juhtum, kus teadus kinnitab usku reinkarnatsiooni

Kas taassünd on võimalik? Kas taassündi uskumiseks on teaduslik alus? Juba ammustest aegadest on inimene püüdnud sellele mõistatusele lahendust leida, kuid veenvad tõendid on teda siiski vältinud.

Nüüd, tõenäoliselt esimest korda, on Patiala kohtuekspert püüdnud seda nähtust teaduslikult tõestada.

Olles arutanud oma uurimistöö lapse taaselustamise juhtumi kohta, kes elas varasemas elus Jalandhari linnaosas Chakkchela külas ja elab nüüd Lunahia rajooni Alluna Miana külas, väidab Vikram Raj Singh Chauhan, et tuginedes lapse käekirja võrdlusele tema eelmistel ja praegustel sündidel tõestab ta taassünni võimalikkuse teooriat.

Tema tulemusi kiideti kõrgelt hiljutisel riiklikul kohtuekspertide konverentsil Bundelkhandi ülikoolis Jhansis.

Veel 2002. aastal väitis Ludhianas Payali lähedal Alluna Miana külast pärit kuueaastane poiss Taranjit Singh, et mäletab oma eelmist elu. Tegelikult väitis poiss oma vaeste vanemate sõnul seda juba kaheaastaselt ja üritas kodust põgeneda.

Poiss rääkis, et varem sündis ta Jalandhari piirkonna Chakkchela külas, tema tegelik nimi oli Satnam Singh ja isa nimi Jeet Singh.

Tema sõnul oli ta surmahetkel Nihalwali küla kooli 9. klassi õpilane. 10. septembril 1992 sõitis ta koos sõbra Sukwinder Singhiga koolist koju jalgrattaga, kui rolleri nimega Joga Singh Mirajwala külast Tehsil Shahkot ta maha lükkas.

Ta sai tõsiseid peavigastusi ja suri järgmisel päeval.

Tema praegune isa Ranjit Singh ütles, et kui poiss muutus enesekindlamaks, viisid ta koos abikaasaga ta Sangruri piirkonna Chakkchela külla. Nad ei suutnud leida kedagi sarnast inimestega, keda poeg nimetas oma vanemateks. Kui keegi neile ütles, et Jalandhari linnaosas on ka Chakkchela küla, otsustasid nad sinna minna.

Poisi isa Ranjit Singh ja tema sõber Rajinder Singh käisid Jalandhari linnaosas Nihalwali külas avalikus koolis, kus nad kohtusid vana õpetajaga, kes ütles, et on tõsi, et poiss nimega Satnam Singh hukkus õnnetuses ja oli poeg Jeet Singhist Chakkchela külast. Siis jõudis pere Jeet Singhi majja ja rääkis kogu loo.

Ranjit Singh ütles ka, et tema poeg väitis, et raamatud, mida ta õnnetuse ajal kaasas kandis, olid tema verest leotatud. Rahakotis oli tal ka 30 ruupiat.

Seda kuuldes hakkas naine, kes Taranjiti sõnul oli eelmisel sünnitusel tema ema, nutma ja kinnitas oma sõnu. Ta ütles, et jättis oma lapse viimaseks mälestuseks verised raamatud ja 30 ruupiat.

Image
Image

Taranjit Singh koos vanematega oma praegusel sünnil, 2002

Mõni päev hiljem tulid Taranjit Singhi vend eelmises elus Kewal Singh, õde Lakhbir Kaur, Buta Singhi sõber, isa Jeet Singh ja ema Mohinder Kaur Alluna Miana külla Taranjitiga kohtuma.

Lahbir Kaur näitas Taranjit Singhile fotosid ja palus tal end ära tunda oma eelmisel sünnil. Taranjit Singh tundis end kohe ära ja ka foto oma vanematest eelmisel sünnitusel.

See lugu ilmus mitmes ajalehes. Vikram Chauhan ütles, et olles teadusmees, keeldus ta sellist juttu uskumast, kuid uudishimust ajendatuna otsustas asja uurida.

Ta külastas mitu korda vastavaid külasid. Poiss ja mõlema perekonna vanemad kordasid sama lugu. Ta rääkis poe omanikuga, kes ütles talle, et paar päeva enne surma laenas poiss temalt märkmiku 3 ruupia eest.

Kui poodnik poisile külla läks, tundis ta ta kohe ära, kuid ütles, et on talle võlgu vaid 2 ruupiat. Poe omanik tunnistas seda fakti ja ütles, et soovib vaid kontrollida lapse avalduse ehtsust.

Pärast seda võttis Chauhan juhtunu teaduslikuks kinnitamiseks proovid Taranjit Singhi käekirjast gurmukhi ja inglise keeles, samuti Satnam Singhi Satnam Singhi perekonnas hoitud märkmikest, et teada saada, kas Satnam Singhi ja Taranjit Singhi käekiri on sarnased.

Uurimine põhines kohtuarstiteaduse põhiteoorial, mille kohaselt ei saa kahe erineva inimese käekiri olla sama. Kui Taranjit Singh ja Satnam Singh olid üks ja sama isik, siis peab ka nende käekiri olema sama.

Autor selgitas, et inimese käekirjal on spetsiifilised omadused, mille määrab tema isiksus ja seetõttu ei kirjuta kaks inimest ühtemoodi.

See on rakendusteadus, mis ühendab optika, füsioloogia ja psühholoogia õppimise. Inimese psühholoogilise koostise määrab suuresti tema käekiri.

Seega mängib mõistus olulist rolli inimese käekirja kujunemisel ja käsi kehastab vaid mõistuse diktaati, mis ei saa olla kahe erineva kirjaniku jaoks sama.

Autori sõnul avastas ta imestusega, et Taranjit Singhi käekiri oli peaaegu identne Satnam Singhi omaga. Ainus erinevus oli kahe kirjaniku lihaskoordineerimine, kuna Taranjit Singh polnud kirjutamisega harjunud. See oli üsna ebatavaline ja andis mõista, et kahes poisis oli midagi sama.

Autor väitis, et kui eeldada, et hing läheb ühelt inimeselt teisele, siis võib järeldada, et mõistus jääb samaks. Seega, kui arvatakse, et Satnam Singhi hing viidi üle Taranjit Singhi kehasse, siis on üsna loogiline, et Taranjit Singhi käekiri vastab Satnam Singhi omale.

Teadlane tõestas seda konverentsil. Konverentsi protokolli kohaselt uurisid mitmed kohtueksperdid käekirjaproove ja leidsid, et need on sarnased.

"Mul on teaduslik põhjus arvata, et taassünd on võimalik," ütleb Chauhan, "kuid ma tahan jätkata selleteemalisi uuringuid ja jälgin tähelepanelikult lapse arengut."

Chauhan ütles, et tema järeldusi toetas veel üks tegur. "Praegusel sündimisel ei läinud Taranjit kunagi kooli, sest ta kuulub vaesesse perre, aga kui ma palusin tal kirjutada inglise ja pandžabi tähestik, kirjutas ta need õigesti."

2002. aastal elas Taranjit oma praeguse pere vanemate juures, kuna nad keeldusid teda endistele vanematele andmast. Tema varasemad vanemad ei nõua omaette, öeldes, et mõistavad tema uute vanemate tundeid.

Soovitan: