Euroopa ei olnud laastavaks üleujutuseks valmis. Kes on süüdi - ametnikud või teadlased?

Sisukord:

Euroopa ei olnud laastavaks üleujutuseks valmis. Kes on süüdi - ametnikud või teadlased?
Euroopa ei olnud laastavaks üleujutuseks valmis. Kes on süüdi - ametnikud või teadlased?
Anonim

Üleujutused Saksamaal ja Belgias tõid paljudele ootamatult kaasa tõsise hävingu ja suure hulga ohvreid.

Tragöödia kinnitatud ohvrite arv on jõudnud juba 196 inimeseni. Kuid veel kümneid inimesi on endiselt kadunud, nii et hukkunute arv võib tõusta.

Mis täpselt selliste ohvriteni viis, püüavad nüüd aru saada nii ametnikud kui ka teadlased. Miks ei olnud rikkad Euroopa riigid loodusõnnetuseks valmis?

Teavitussüsteem

Saksamaal ja Belgias on hoiatussüsteemid võimalike loodusõnnetuste ohu eest. Need võeti kasutusele pärast laastavaid üleujutusi Euroopas 2002. aastal. Siis suri 110 inimest.

Hüdroloogiaprofessor Hannah Klock oli üks Euroopa Liidu ohtlike üleujutuste varajase hoiatamise programmi asutajaid. Ta jätkab Euroopa üleujutuste aruandlussüsteemi nõustamist.

"Süsteem andis hoiatuse: väga tõsised vihmad ja üleujutused on tulemas, pange tähele. Lisaks pidid riigiasutused seda teavet kasutama," ütles professor BBC -le antud intervjuus.

Klocki sõnul on kohapealsed inimesed süsteemi hoiatust erinevalt tõlgendanud. Kuskil võeti meetmeid, kuid kuskil inimesed isegi ei teadnud, et läheneb väga halb ilm.

Saksa meteoroloogiateenistuse (Deutscher Wetterdienst) pressiesindaja ütles, et see on andnud mitmeid äärmuslike sademete hoiatusi. Ja siis pidid osakonna esindaja sõnul üleujutusohu kindlaks määrama ja kohaseid meetmeid võtma just kohalikud võimud.

Professor Klocki sõnul on otsustamisahelas olnud katkestusi paljudes valdkondades.

Ekspertide sõnul on katastroofide ennetamise süsteem Saksamaal üsna killustatud. Erinevates liidumaades (riigi piirkondades) hõlmab see erinevaid ametiasutusi, kes kasutavad lõpuks erinevaid protokolle.

Rahvusvahelisel tasandil on jõupingutuste koordineerimine veelgi keerulisem. Euroopa riikide olemasolevad üleujutuste prognoosimise ja ennetamise struktuurid erinevad üksteisest ega ole alati koos.

Valgustus ja labidad

Image
Image

Prügihunnikud pärast üleujutust Saksamaa linnas Bad Neuenahr-Ahrweiler

"Ma olin täiesti üllatunud. Ma eeldasin, et jah, ühel päeval tuleb siia vett. Aga mitte nii! Ma ei osanud midagi sellist oodata," ütles Michael Arend labidaga vehkides Reutersi ajakirjanikele.

Ta, nagu teisedki Ahrweileri linnaosa elanikud Saksamaal, võttis kätte suured kühvlid, millega nad tavaliselt lund kühveldavad, et pärast vee taandumist oma kodudest välja viia mäed ja muda.

Eksperdid märgivad, et paljud eurooplased lihtsalt ei mõista, kui ohtlikud võivad olla üleujutused ja muud loodusõnnetused.

Oxfordi ülikooli keskkonnamuutuste instituudi asedirektor Frederick Otto usub, et on hädavajalik alustada tohutut hariduskampaaniat, et selgitada inimestele, millised kriitilised olukorrad võivad üleujutuste ajal tekkida ja kui kiiresti sündmused võivad areneda.

"Asjaolu, et nii paljud mullad on survestatud, toob kaasa ka tõsisemaid tagajärgi, kuna veel pole lihtsalt kuhugi minna," lisas ta. Mulla tihendamine toimub siis, kui maad kasutatakse elamute, teede ja muude objektide või ehitustööde jaoks.

Arvutid ebaõnnestuvad

Image
Image

Teadlaste sõnul on veel üks oluline tegur globaalne kliimamuutus.

Isegi kõige kaasaegsemad arvutid, mida nüüd kasutavad meteoroloogid, hüdroloogid ja teised selle valdkonna spetsialistid, ei ole ikka veel piisavalt võimsad, et täpselt ennustada, kuidas katastroof võib käituda, võttes arvesse paljusid olemasolevaid tegureid.

"Praegused kliimaarvutid ei ole piisavalt võimsad ja see teeb muret," ütleb Ühendkuningriigi ilmateenistuse endine teadlane Julia Slingo.

Tema sõnul on algoritmide arvutamise õppimiseks ja täpsete kliimamudelite koostamiseks vaja maailma juhtivate teadlaste ühistööd.

"Kui me seda ei tee, alahindame jätkuvalt äärmuslike sündmuste intensiivsust ja sagedust, samuti nende üha enneolematut olemust," ütleb Slingo.

Eksperdi sõnul võib sellise kliimaga superarvuti loomise maksumus ulatuda sadadesse miljonitesse dollaritesse. Kuid see kulutamine kahvatub võrreldes rahaga, mis tuleb kulutada katastroofiabi, ütleb Slingo.

Professor Haley Fowler, kes uurib Newcastle'i ülikoolis kliimamuutuste mõju, nõustub kolleegi hinnanguga. Ta märgib, et globaalne soojenemine aeglustab õhuvoolu õhuvoolu. Ja see omakorda viib tormide liikumise aeglustumiseni.

"Äärmuslikud sademed suurenevad ja kõige äärmuslikumad muutuvad sagedasemaks," ennustab teadlane.

Nüüd hakkab Saksamaa enim kannatada saanud piirkondades vesi vajuma, kuid kohati jätkub tugevate vihmasadude tõttu üleujutus, mis võtab üha rohkem inimelusid. Vähemalt üks inimene suri pühapäeval Baierimaal.

Soovitan: