Teadlased on välja mõelnud keelte õppimise mõju ajule

Teadlased on välja mõelnud keelte õppimise mõju ajule
Teadlased on välja mõelnud keelte õppimise mõju ajule
Anonim

Majanduskõrgkooli vene teadlased on katseliselt tõestanud, et mitme keele valdamine mõjutab positiivselt inimese aju toimimist. Tulemused avaldatakse ajakirjas Frontiers in Psychology.

Arvatakse, et inimesed, kes räägivad kahte või enamat keelt, on tähelepanelikumad ja kohanevad paremini multitegumtöötlusega. Kuid eksperimendid ei kinnita seda alati. Näiteks kui võrrelda Baskimaa kakskeelseid lapsi Hispaania ühekeelsete lastega, ei leitud mingit kasu teise keele valdamisest.

Kui positiivne mõju leidis kinnitust, viidi sageli läbi uuringuid piiratud valimitega, seda nii katsealuste arvu kui ka nende sotsiaalmajandusliku staatuse osas: kakskeelsed värvati sisserändajate või rahvusvähemuste seast, kellel on ühiskonnas teistsugune positsioon kui ühekeelse enamuse esindajatel..

Vastajate heterogeensuse probleemi kõrvaldamiseks otsustasid majanduskõrgkooli teadlased koostöös oma välismaa kolleegidega testida kakskeelsuse mõju ajutegevusele homogeenses rühmas.

"Parameetrite tasakaalustamatus rühmakatsetes on käitumisuuringutes tavaline probleem," ütleb Juri Shtyrov, Neuroökonoomika ja Kognitiivsete Uuringute Keskuse juhtivteadur ja Kõrgema Majanduskooli kognitiivsete neuroteaduste instituudi teadusdirektor. Sh sotsiaalsed, mida on raske ühe katsega kontrollida."

Teadlased valisid aineteks 57 majanduskõrgkooli üliõpilast, kelle jaoks teine keel ei olnud nende emakeel, nagu kakskeelsed, kuid ilmusid nende ellu koolis õppimise ajal. Katsealused oskasid inglise keelt erinevatel tasemetel - kes on parem, kes halvem. Teadlased soovitasid teise keele oskuse taset korreleerida kognitiivse kontrolli funktsiooni täitmisega.

"Meie tööhüpotees oli," selgitab uuringu üks autoreid Andrei Mjatšikov, "et mida paremini subjekt räägib teist keelt, seda rohkem nad seda kasutavad.."

Autorid testisid esmalt osalejate inglise keele oskust ja seejärel testisid oma kognitiivse kontrolli taset, kasutades teadveloleku testi, mis mõõdab inimese reaktsiooni kiirust.

Testi olemus seisnes selles, et katsealune pidi teatud stiimuli ilmumisel ekraanile võimalikult kiiresti vajutama klaviatuuri õiget klahvi. See test kontrollib nn tähelepanuvõrkude aktiveerimist, mis vastutavad erksuse säilitamise, tähelepanu koondamise ja tähelepanu ühelt stiimulilt teisele üleviimise eest.

Uuringu tulemused näitasid seost võõrkeeleoskuse taseme ja kognitiivse kontrolli vahel. Mida paremini oskasid õpilased keelt, seda kiiremini lahendasid nad testülesandeid.

See uuring näitab, et teise keele suhtelist taset arvestava lähenemisviisi kasutamine annab rohkem teavet selle parameetri ja kognitiivsete võimete seose hindamiseks.

Soovitan: