Austraalias möllanud tulekahjud on toonud kaasa miljardi looma surma ning Austraalia sümboli koaalade populatsioon on vähenenud kolm korda. Näib, et see periood on Austraalia fauna esindajatele kõige surmavam, kuid teadlased on tõestanud, et see pole nii. 50 tuhat aastat tagasi suri inimese süü tõttu välja paarkümmend mandril elanud hiiglasliku looma liiki.
Kõik sai alguse sellest, et Homo sapiens lahkus Aafrikast ja jõudis Sahuli mandrile, mille territooriumil asub kaasaegne Austraalia. Sapiens elas peamiselt jahipidamisega ja nende saagiks olid ainulaadsed loomad, kes asustasid mandrit palju varem kui inimesed.
Siin on loomad, keda me kunagi enam ei näe, nad said tuntuks ainult tänu paleontoloogide tööle.
Känguru prokoptodoonid - tohutud rohusööjad, kes kaaluvad umbes 200 kilogrammi ja on üle kolme meetri pikad. Lisaks pikkusele eristasid neid tugevad kolju luud ja palju närimislihaseid.
Lindude geniornis paistis silma ka kahemeetrise suurusega. Teadlased tõestasid 2016. aastal, et selle linnuliigi väljasuremine oli tingitud nende munade inimtoidust.
Tilakolev - marsupial loom, kaasaegsete koaalade esivanem. Kuigi selle looma nimi sisaldab sõna "lõvi", on teadlased kindlaks teinud, et teda eristab tänapäevastest kasside esindajatest saagiks saamise meetod. Kaasaegsed röövloomad lämmatasid saagiks esmalt võimsad lõuad ja tilakolev kasutas kohe hambaid, rebis keha pikkade teravate küünistega.
Diprotodoonid - suurimad Marsupialid, kes kunagi Maal asustasid: nende kaal oli üle 2,5 tonni. Teadlaste sõnul olid "marsupiaalsed jõehobud" ehk sigomatid väga aeglase liikumiskiirusega. Seetõttu olid nad inimestele ideaalne saak.
Lisaks imetajatele oli väljasurnud hiiglaste hulgas palju roomajaid, näiteks kuuemeetrine maismaa krokodill ja seitsme meetrised monokardid. Ekspertide sõnul olid roomajate kadumise põhjuseks kliimamuutused ja toiduvarude vähenemine. Nende hiiglaste oletatava saagi hävitas inimene.